Uued ühiskondlikud algatused pannakse inkubaatorisse küpsema
Eesti Päevaleht kirjutab, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)
on koostöös Heateo Sihtasutusega loonud nupukate lahenduste inkubatsiooniprogrammi, mille eesmärk on kasvatada ühiskondlike algatuste ideid.
Konkursile laekus 85 ideed. Žürii valis neist välja seitse, mis lähevad edasi suvisesse inkubaatorisse. Septembris valib KÜSK kuni kolm lahendust, millest igaühe elluviimist toetatakse kuni 25 000 euroga.
Konkursile laekus 85 ideed. Žürii valis neist välja seitse, mis lähevad edasi suvisesse inkubaatorisse. Septembris valib KÜSK kuni kolm lahendust, millest igaühe elluviimist toetatakse kuni 25 000 euroga.
„Eestis on mitmeid konkursse ja inkubaatoreid äriideedele, kuid sotsiaalse suunitlusega ideede kasvulabor on puudu,” selgitas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge ettevõtmise põhjust.
Nagu teada, on sotsiaalsete ettevõtmiste eestvedajad Eestis praegu peamiselt väikesed MTÜ-d, kes elavad üksikute projektide rahast järgmiste projektide rahani. Nende tegevuse jätkumine ja potentsiaal seda laiendada pole kunagi kuigi kindel. „Sotsiaalsed ettevõtted või sotsiaalseid hüvesid pakkuvate ideede autorid peaksid sarnaselt äriideedega paika panema, kuidas toimub rahastamine ning kust leida investoreid,” märkis Valge. Ettevõtja omaga sarnast mõtteviisi aitavadki programmiga ühinenud mentorid osalejatel nüüd omandada.
„Kõige olulisem on leida oma tulu teenimise mudel, sest sotsiaalsed projektid, mis sõltuvad üksnes annetustest, ei pruugi olla jätkusuutlikud,” kinnitas mentor Katriin Jüriska, kes on ise ühe Eesti edukama sotsiaalse ettevõtte, Uuskasutuskeskuse tegevjuht. Jüriska aitas Uuskasutuskeskuse pankrotist välja tuua ja nüüd toetab Uuskasutuskeskus juba teisi algatusi nagu Kiusamisvaba Kooli.
Mentoritena löövad kaasa veel Priit Mikelsaar, Armin Kõomägi, Ethel Voites, Kei Karlson, Gunnar Toomemets, Maarja Pehk, Keit Fomotškin jt.
Kasum läheb toimimisse tagasi
Konkursi žürii töös osalenud Jüriska kiidab eeskätt uute heade ideede rohkust. Nüüd tuleb edasi mõelda, kuidas saaks neid ideid edukalt ellu viia. „Uuskasutuskeskuse puhul me katame oma kulud ise ära ja kasumi, mille teenime, suuname oma toimimisse tagasi. Samas aitame teha taaskasutamise kättesaadavamaks rohkematele inimestele,” selgitas Jüriska. Tema peamine soovitus uutele sotsiaalsetele ettevõtetele on luua oma põhitegevuse – näiteks abivajajate aitamise – kõrvale teine tegevus, mis tooks ühtlasi tulu.
„Inkubaatoris vaatame läbi, mis on iga algatuse kitsaskoht ja arenguvajadus. Mõnel on vaja meeskonnaliikmeid kasvatada, mõnel on vaja veel mudelit välja töötada. Eesmärk on aidata neid niipalju edasi, et nad sügiseks oleksid piisavalt valmis ja tugevad ja saaksid ellu ärgata,” rääkis Jüriska.
„Sotsiaalne ettevõtlus on tuleviku ettevõtlus,” on Jüriska veendunud. Palju aitaks kaasa ka see, kui riik toetaks sotsiaalseid ettevõtteid rohkem, näiteks kasvõi erinevate maksumäärade ja soodustustega, millega inimesi suunataks tavaettevõtluse asemel pigem sotsiaalse ettevõtluse radadele.
Artikkel: Kadri Ibrus
Foto: Ilmar Saabas
Lugu ilmus Eesti Päevalehes
Nagu teada, on sotsiaalsete ettevõtmiste eestvedajad Eestis praegu peamiselt väikesed MTÜ-d, kes elavad üksikute projektide rahast järgmiste projektide rahani. Nende tegevuse jätkumine ja potentsiaal seda laiendada pole kunagi kuigi kindel. „Sotsiaalsed ettevõtted või sotsiaalseid hüvesid pakkuvate ideede autorid peaksid sarnaselt äriideedega paika panema, kuidas toimub rahastamine ning kust leida investoreid,” märkis Valge. Ettevõtja omaga sarnast mõtteviisi aitavadki programmiga ühinenud mentorid osalejatel nüüd omandada.
„Kõige olulisem on leida oma tulu teenimise mudel, sest sotsiaalsed projektid, mis sõltuvad üksnes annetustest, ei pruugi olla jätkusuutlikud,” kinnitas mentor Katriin Jüriska, kes on ise ühe Eesti edukama sotsiaalse ettevõtte, Uuskasutuskeskuse tegevjuht. Jüriska aitas Uuskasutuskeskuse pankrotist välja tuua ja nüüd toetab Uuskasutuskeskus juba teisi algatusi nagu Kiusamisvaba Kooli.
Mentoritena löövad kaasa veel Priit Mikelsaar, Armin Kõomägi, Ethel Voites, Kei Karlson, Gunnar Toomemets, Maarja Pehk, Keit Fomotškin jt.
Kasum läheb toimimisse tagasi
Konkursi žürii töös osalenud Jüriska kiidab eeskätt uute heade ideede rohkust. Nüüd tuleb edasi mõelda, kuidas saaks neid ideid edukalt ellu viia. „Uuskasutuskeskuse puhul me katame oma kulud ise ära ja kasumi, mille teenime, suuname oma toimimisse tagasi. Samas aitame teha taaskasutamise kättesaadavamaks rohkematele inimestele,” selgitas Jüriska. Tema peamine soovitus uutele sotsiaalsetele ettevõtetele on luua oma põhitegevuse – näiteks abivajajate aitamise – kõrvale teine tegevus, mis tooks ühtlasi tulu.
„Inkubaatoris vaatame läbi, mis on iga algatuse kitsaskoht ja arenguvajadus. Mõnel on vaja meeskonnaliikmeid kasvatada, mõnel on vaja veel mudelit välja töötada. Eesmärk on aidata neid niipalju edasi, et nad sügiseks oleksid piisavalt valmis ja tugevad ja saaksid ellu ärgata,” rääkis Jüriska.
„Sotsiaalne ettevõtlus on tuleviku ettevõtlus,” on Jüriska veendunud. Palju aitaks kaasa ka see, kui riik toetaks sotsiaalseid ettevõtteid rohkem, näiteks kasvõi erinevate maksumäärade ja soodustustega, millega inimesi suunataks tavaettevõtluse asemel pigem sotsiaalse ettevõtluse radadele.
Artikkel: Kadri Ibrus
Foto: Ilmar Saabas
Lugu ilmus Eesti Päevalehes