Kodanikuühiskonna nupukate lahenduste ehk NULA inkubaatori 2025. aasta starditoetuse saajad on nüüd teada. Tänavu esitas taotluse kuus ühiskondlikku algatust. Võimalus taotlus esitada oli kas eelmisel või üle-eelmisel aastal NULA inkubatsiooniprogrammi läbinud algatustel. Taotlejatest osutus valituks viis. Starditoetuse eesmärk on anda rahaline stardipakett, et oma lahendust hakata reaalselt ellu viima.

Eesti ainsasse üksnes ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse pääses kümme uudset ideed. Juunis algav põhjalik koolitus- ja mentorlusprogramm aitab ideedel kasvada toimivateks lahendusteks.
Fotol projektijuht Eva Poll NULA 10. hooaja inspiratsioonisündmusel AnkruSAALis

Eesti ainsa ühiskondlike algatuste inkubaatori NULA ideekorjesse esitasid ärksad kodanikud sel aastal kokku 77 ideed. Kõige enam, peaaegu 80% kõigist ideedest oli seotud mõne vaimse tervise, hariduse või sotsiaalvaldkonna probleemi lahendamisega. Ülejäänud ideed esitati keskkonna ning kriisivalmiduse teemadel.

Eesti ühiskonnas valitseva ärevuse ja hajuvate hoiakute taustal kutsus Marju Lauristin podcastis “Kas viga näed laita?” üles sügavamale eneserefleksioonile ja kultuurilise identiteedi väärtustamisele. Vestluses Karin Kruupiga rõhutas Lauristin, et keeruliste aegade üleelamisel on määrava tähtsusega just ajalooline mälu, ühtsustunne ja kultuuriline järjepidevus.

Marju Lauristin ja Karin Kruup podcasti "Kas viga näed laita?" salvestusel

Eesti ühiskond on tegelikult rohkem lõimunud, kui esmapilgul paistab, kuid tee üksteisemõistmiseni pole kaugeltki lõpuni käidud, leiab ühiskondlikus debatis aktiivselt osalev Mikael Raihhelgauz podcastis “Kas viga näed laita?”. Tema hinnangul peaks eestluse mõtestamine tänapäeval keskenduma pigem väärtustele kui bioloogilisele päritolule.

Mikael Raihhelgauz podcasti "Kas viga näed laita?" episoodi salvestusel. Paremal saatejuht Karin Kruup.