Laur, räägi veidi oma taustast, kuidas sa selle valdkonnani jõudsid ja millega sa veel tegelenud oled?

Toodete ja teenuste arendamine meeldis mulle juba lapsena. Väiksena tekkis mul huvi autode vastu ning sealt ka unistus, et tahaks ise kunagi autot ehitada. Läksingi peale keskkooli Inglismaale autoinseneriks õppima ning töötasin Jaguaris, aga avastasin üsna varsti, et selle valdkonna vastu mul nii suurt kirge ikkagi ei ole ja autod saavad valmis ka ilma minuta. Siis oli mu elus selline aeg, kus ma reisin palju ringi ja proovisin erinevaid asju, avastasin enda jaoks huvi finantsi ja tehisintellektide vastu. Ühel hetkel tulin tagasi Eestisse ja sattusin tööle Transferwise’i. Peale seda olen ka ise iduettevõtteid käima tõmmanud.

Oled nõustanud väga erinevaid meeskondi Eestist kuni Brasiiliani. Mis on sinu sõnum, mida peaks üks ettevõte või sotsiaalne algatus oma teenuse arendamisel silmas pidama?

Ei ole tegelikult vahet, kas tegemist on äri- või sotsiaalse ettevõttega. Mõlema puhul on kaks peamist asja, millest lähtuda. Esiteks, kirg probleemi lahendamise vastu. Seda ei maksa segi ajada hirmuga, sest oma ettevõttega alustamine ja probleemi lahendamine tunduvad alguses kindlasti hirmsad. Isiklik side probleemiga ja selle sügav tundmine on olulised, et tekiks kirg probleemi lahendamiseks. Kire puudumine on üks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted juba tegutsemise algfaasis läbi kukuvad.

Teine takistuse koht ongi hirm ja oma mõtetesse või paberitesse kinni jäämine. Tegelikult on edu aluseks nö põllule minek ja valmisolek õppida. Brasiilias, kus töötasin enam kui 50 iduettevõttega nägin seda väga lähedalt. Neil kõikidel oli paberi peal kirjas äge lahendus. Edasi liikusid need, kellel oli valmisolek minna välja ja päriselt testida, kas seda teenust-toodet vajatakse ja muuta seda vastavalt tagasisidele.

Selleaastased NULA meeskonnad kohtuvad sinuga juba vähem kui kahe nädala pärast. Mis on praktilised sammud, mida sa alustavale (sotsiaalsele) ettevõttele soovitad?

Hästi oluline on see, kuidas sa oma kliendile testimisfaasis lähened. Ei piisa sellest, et sa lähed mõne päris inimese juurde ja küsid, mis ta sellest teenusest arvab. Viisakas inimene ütleb, et see on kõige ägedam lahendus üldse ja pange edasi. Küsimus on, et kuidas saada päris tagasisidet, mille pealt teenust edasi arendada. Inimesed ei pruugi tahta oma tegelikke vajadusi ja nõrkusi tunnistada.

Hea näide on vaimse tervise iduettevõte, mida me sõbraga vedasime, kus me läksime oma sõprade juurde ja uurisime, kas neil oleks seda vaja. Kõik ütlesid, et äge mõte, aga mul endal seda küll vaja pole, aga mu sõbral äkki on. Muutsime oma lähenemist. Ütlesime inimestele, et maksa meile nädalas 50 € ja me aitame sinu murega. Reaktsioon oli ilmselge, sest see on suur raha. Mis on probleem, mille lahendamise eest sa oleksid nõus maksma sellist raha? Mida sa tahaksid selles lahenduses näha? See tagasiside aitas meil palju kiiremini õppida ja järgmiste sammudeni jõuda.

Teine võimas mõte on mõistmine, et meil on probleemi maailm ja lahenduse maailm ning mida selgemaks saab probleem, seda lihtsama ja kiirema lahenduse suudad sa ehitada. Tihtipeale jäädakse kinni või armutakse enda välja mõeldud lahendusse ja ununeb, et kusagil on inimene, kelle probleeme ma lahendada tahtsin. Probleemi maailmas õpidki pidevalt selle kohta, avastad uusi tahke ning probleemist arusaamine muutub terviklikumaks. Samal ajal on lahendus ainuke asi, mille üle tegelikult kontroll on. Iga uus teadmine probleemi kohta annab võimaluse leida lahendus lihtsamini ja kiiremini.

Asi, mida eriti alguses vältida on see, et lahendama asutakse väga suurt probleemi. Hirm eksida on suur, kaob fookus ja võime tegutseda. Alustame järgmisel reedel sellega, et leida kitsam fookus, mida saame kohe testida ja uute teadmiste pealt saab lahendust samm-sammult edasi arendada.