Kommenteeri

Henri Kaljumäe: miks peab inimene ise arsti kutsuma? Las aparaat helistab, kui vaja

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Henri Kaljumäe kirjeldab Eesti Päevalehe NULA-sarjas meditsiinivaldkonna tulevikku, kus nutikate digilahenduste abil muutub arstiabi patsiendi jaoks kättesaadavamaks ja riigieelarvele vähem kulukaks. Uued lahendused sünnivad, kui kliinilised teadmised ühendada tehnilise taibu ning ettevõtlikkusega. Küsimus on, kuidas sellise koostööni jõuda?

Kardioloog Henri Kaljumäe. Foto: Cärol Liis Metsla
Mati (62) telefon heliseb. Helistajaks on meditsiiniõde haiglast, kus Matit tema südame-probleemide tõttu juba aastaid regulaarselt jälgitakse. Tegelikult on Mati kõnet mitu päeva oodanud, sest tunneb end viimasel nädalal tavapärasest kehvemini. Õde edastab telefoni teel korraldused, mis hõlmavad nii muudatusi Mati raviskeemis kui ka edasist jälgimist koduste jälgimisseadmetega (nutikell, -vererõhumõõtja, -kaal). Nimelt osaleb Mati programmis, kus talle koju kaasa antud nutikad kaugjälgimisseadmed mõõdavad pidevalt erinevaid füsioloogilisi näitajaid. Automaatselt infosüsteemi edastatud mõõtmistulemusi hindavad Mati ravi eest vastutavad tervishoiutöötajad, kes kasutavad talletatud informatsiooni väärtusliku sisendina raviotsuste tegemiseks.

Kuigi antud juhul on Mati väljamõeldud tegelane, ei ole kaugjälgimisseadmete kasutamine haigete ravis üldsegi väljamõeldis. Vajadus selliste uudsete, nii patsientide kui meditsiinipersonali aega ja ressursse targemini kasutavate lahenduste peale mõelda, on iga päevaga järjest teravam. On arvutatud välja, et tänase päevaga võrreldes kahekordistub aastaks 2050 üle 65-aastaste elanike arv maailmas. Paratamatult kaasneb rahvastiku vananemisega haigestumuse ning suremuse kasv, see aga lisab koormust tervishoiuteenuste osutajatele ning tervishoiu rahastamisele.

Olukorras, kus tervishoiuteenuseid rahastab valdavalt kolmas osapool (Eesti Haigekassa), on inimestel arusaadavalt huvi teenust tarbida ning haiglatel huvi teenust osutada. See aga muudab süsteemi kulukaks. Inflatsioon tervishoius ületab üldist hinnataseme tõusu juba aastakümneid!

Eestis kehtiva solidaarse ravikindlustuse põhimõte satub löögi alla, kui arstiabi või laiemalt meditsiiniteenuseid vajavate inimeste arv pidevalt kasvab ja kindlustusmakseid tegev tööealine elanikkond järjest kahaneb. Demograafilistele muutustele lisaks sõltub üldise tervisekindlustuse jätkusuutlikkus ka muudest teguritest, neist kesksel kohal on tervishoiu laiem korraldus (sh innovaatiliste tehnoloogiate kasutamine või mittekasutamine).

Uued trendid

Mõttekoda Praxis hindas hiljuti trende, mis Eesti tervisekindlustuse lähitulevikku kõige enam mõjutavad - üks kolmest põhitrendist on tervishoiutehnoloogia ja digitaristu arendamine. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võiks aidata tervishoiusüsteemil tulla toime järjest suurenevate nõudmistega.

Põhjalik analüüs selle kohta, kuidas oleks võimalik rakendada erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi Eesti tervishoiusüsteemi paremaks toimimiseks, viidi läbi aastatel 2013-2014. Juba siis nähti suurt potentsiaali telemeditsiinil, mis lihtsustatult seisneb tervishoiuteenuste osutamises distantsilt.

Telemeditsiinile seatakse suuri ootuseid ja sellel võiks eelduste kohaselt tulevikus olla oluline roll riiklike tervishoiupoliitikate elluviimisel. Kaugmonitooring, mille abil artikli alguslõigus Mati südametervist jälgiti, on telemeditsiini üks komponentidest.

Kui varasemalt on olnud probleemiks napp tõenduspõhine info kaugmonitooringu kliinilise efektiivsuse kohta, siis aastatega on avaldatud järjest enam kvaliteetseid kliinilisi uuringuid. Üha rohkem saab selgeks, et kaugjälgimisega on võimalik parandada krooniliste haigete elukvaliteeti. See aitab vähendada haiglaravi ja ambulatoorsete vastuvõttude vajadust ning toetab haigete tervisekäitumist ja arusaamist oma haigusest. Tervikuna võimaldab kaugmonitooring langetada tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulutusi.

Eriti kulutõhusad on olnud just kindla kliinilise seisundi (nt krooniline kopsuhaigus, südamepuudulikkus) ja seadme põhised lahendused. Kaugmonitooringu abil loodetakse mõjutada patsientide ravi järjepidevust ja soodustada taastumist haigustest. Lisaks lahendab see logistilisi probleeme näiteks patsientide puhul, kes elavad suurematest haiglatest kaugel. Kokkuvõttes muutub sellise nn nutiarstimise toel arstiabi kättesaadavamaks ja raviotsused kiiremaks.

E-postist enam

Kuigi Eesti on olnud e-teenuste arendamisel (sh tervishoius) kahtlemata eeskujuks, ei ole põhjust senistele loorberitele puhkama jääda, vaid tegeleda uudsete lahenduste loomisega edasi. Kui möödunud kevadel Covid-19 pandeemia puhkemisel võeti selleks, et patsientide ravi ei katkeks, kasutusele kaugvisiidid, kasutati nende jaoks tegelikult päris triviaalseid infotehnoloogilisi lahendusi (telefon, e-post).

Selleks, et digilahendustest oleks kasu - et arstiabi kättesaadavus suureneks, aga kulud püsiks kontrolli all -, peab nende juurutamine toimuma süsteemselt. Oluline samm selles suunas on haigekassa poolt eelmisel aastal välja kuulutatud kaugteenuste näidisprojektide konkurss, mille eesmärk on kiirendada suure kasvupotentsiaaliga kaugteenuste kasutuselevõttu. Konkursi korras toetatakse teenusmudelite loomist, rakendamist ja mõju hindamist ning katsetatakse uusi tasustamismudeleid.

Esimesed "linnukesed", mida haigekassa toel sel viisil arendatakse, lendavad pesast välja juba järgmisel aastal. Nii mõnelgi neist (kui mitte kõigil) on potentsiaali, et jääda püsima ka pärast projekti ametlikku lõppu ning olla seeläbi kahtlemata eeskujuks ja katalüsaatoriks uute digilahenduste arendamisele.

Eesti senist e-eduloo narratiivi ja innovaatilise ühiskonna kuvandit oleks mõistlik kasutada inertsi loomiseks uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenusmudelite välja töötamiseks ning kasutusele võtmiseks. Usun, et võimalused ja eeldused selleks on olemas ning edu võti on valdkondade vaheline koostöö. Oluline on ühendada kliinilised teadmised tehnilise taibu ning ettevõtlikkusega. Selline suure potentsiaaliga partnerlus aga ei teki paraku spontaanselt, vaid keskne küsimus on nüüd ja edaspidi, kuidas sellise koostööni jõuda?

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Heateo Sihtasutuse ja Eesti Päevalehe ühine artiklisari otsib tänavu ideid, kuidas leevendada praeguse Eesti praktilisi sotsiaalseid kitsaskohti. Oma idee saatke ühiskondlike algatuste inkubaatorisse NULA (nula.ee).

Lisa kommentaar

Email again: