MIS ON PILDIL VALESTI? | Lagle Suurorg ja Talis Tobreluts: ligi 100 000 lapse halva tervise eest vastutavad vanemad. Anname neile appi tehisaru
Iga kolmas Eesti laps kannab iga päev kaasas liigset keharasva. See mõjutab rängalt nii nende vaimset kui ka füüsilist tervist. Ülekaaluga hädas laste arv on viimase 20 aasta jooksul kolmekordistunud. Et vanemad kujundavad laste toitumis- ja liikumisharjumusi juba esimestest eluaastatest, on vaja esmalt tegeleda täiskasvanute harjumuste muutmisega. Paraku ei ole selleks meil piisavalt pärisintellektide ressursse. Seetõttu on aeg teha revolutsiooni tervisetehnoloogia valdkonnas ning palgata appi tehisintellekt, kirjutavad Eesti Päevalehe NULA-sarjas pikaajalise kogemusega lastearst Lagle Suurorg ja elustiilimentor Talis Tobreluts.
dr Lagle Suurorg, Talis Tobreluts
Ülekaalu tõttu on lastel nagu täiskasvanutelgi kõikvõimalikud füüsilise ja vaimse tervise probleemid alustades südamehaigustest ning lõpetades suitsiidimõtetega. Probleemile antakse start lapse esimestel eluaastatel. Seega ammu enne seda, kui laps sööb koolitoitu või näeb kartulikrõpsude reklaami. Vanemad kujundavad lapse toitumis- ja liikumisharjumusi.
Paraku on peaaegu 60% täiskasvanutest mitteaktiivsed, seega on mitteaktiivsed tõenäoliselt ka nende lapsed. See aga põhjustab enamasti üleliigse keharasva kuhjumise. Aga kui laps on nelja-aastaselt ülekaaluline, siis on ta seda tõenäoliselt ka 14-aastaselt ja samuti 40-aastaselt. Seega pärandatakse kehva elustiili ja sellega kaasnevaid haigusi põlvest põlve.
Riik kaotab vähese liikumise ja tasakaalust väljas toitumise tõttu igal aastal otseste ja kaudsete kuludena üle miljardi euro. „Arvestades elustiilimuutusest tingitud mõjude avaldumiseks kaks aastat, tasub see investeering ennast viie aastaga,“ kirjutasid perearst Eero Merilind ja käesoleva artikli autor Talis Tobreluts juba poolteist aastat tagasi Uus-Meremaa trenniretsepti programmile viidates.
Infot saab tasuta ja tänu ChatGTP-le veel mugavamalt
Paljud vanemad on lastele eeskujuks ja paljud vanemad jäävadki teisi süüdistama. Loodetavasti on aga rohkem neid vanemaid, kes on valmis vastutuse võtma, kuid kel jääb puudu teadmistest ja järjepidevusest, et oma harjumusi juurutada.
Perearstisüsteem on paraku üle koormatud ning kõikvõimalikke nõustajaid hulganisti juurde koolitada ei tundu mõistlik – eriti hiljutist arengut silmas pidades. Nimelt on maailma üllatanud nutikas juturobot ChatGTP. Ta kirjutab raamatuid ja programmeerib arvutitarkvara, aga ka annab eesti keeles toitumis- ja treeningunõu.
ChatGTP pakub kiirelt ja selgelt ideid, mida teha lapsega nädalavahetusel. Ta teeb soovitusi andes vahet, kas tegemist on nelja-aastase lapse või teismelisega, kes on ülekaaluline ega taha trenni teha. Kui laps elab maapiirkonnas või soovitakse midagi toas teha, tuleb seda vaid robotile öelda ja tehisintellektiga nõustaja arvestab sellega. Niisamuti aitab ta välja selgitada lapse päevase energiavajaduse kilokalorites ja pakub tervislike pannkookide retsepti, mille portsjoni toiteväärtus ei ületaks 400 kalorit.
Täiskasvanutel soovitatakse nädalas 150 minutit pulssi kiirendavat trenni teha. Seda võib koguda ka paarikümne minuti kaupa ja koduse treeningkava saab robotilt tasuta. Veel enam, kui esialgu annab robot kava, milles on näiteks vaja hüppenööri kasutada, aga seda kodus pole, siis tuleb vaid paluda see välja jätta ja robot loob kavast sekunditega uue versiooni.
Kehaliselt aktiivne, aga ikkagi rasvunud?
Eesti suurima liikumisuuringu kohaselt on viiendik lapsi küll aktiivsed, aga ikkagi rasvunud. ChatGTP soovitab sellisel juhul töödeldud toite vältida, väiksemad taldrikud kasutusele võtta, karastusjookide asemel vett juua, rohkelt puu- ja köögivilju süüa, kiirtoitu vältida ja regulaarselt süüa. Oluline on, et laps tarbiks regulaarselt vähem kilokaloreid, kui päeva jooksul kulutab.
Tõenäoliselt ei ole juturoboti soovitused lugejale mingi üllatus, küll aga on hämmastavad niivõrd kiired ja korrektsed eestikeelsed vastused. Kui ei teaks, et tegemist on robotiga, võiks arvata, et kirjutab pereõde, eratreener või toitumisnõustaja. Ning seda reaalajas ja tasuta.
Ainult infost aga ei piisa. Vaja on muuta vanemate käitumist. Selleks muidugi peab vanem tunnistama, et probleem eksisteerib ja ta tahab sellega tegeleda.
Värske uuringu järgi on aktiivsetel vanematel aktiivsed lapsed ja vastupidi. Aga kuna ühe hea harjumuse juurutamine võib võtta lausa üheksa kuud ja tegevust on vaja korrata keskmiselt 66 korda, siis just see teebki tervisliku elustiili „programmeerimise“ keeruliseks.
Tehisintellektil põhinev personaalne elustiilimentor võiks olla e-Eesti tervisetehnoloogia edulugu.
Eesti iduettevõte Pactum on arendanud läbirääkimiste tehisintellekti. Nende teenus on mõeldud 5 miljardi eurose käibega ettevõtetele, kellele lubatakse tegevuse automatiseerimise korral käibe 5% kasvu, mis sellise mastaabiga ettevõtete puhul teeb aastas vähemalt 250 miljonit dollarit.
Loomulikult saaksid Pactumi teenust pakkuda ka inimesed, aga see oleks liiga aeglane ja kallis. Kuna tervislik elustiil koosneb sadadest harjumustest ja iga inimene on ainulaadne, on igale abivajajale personaalse pärisintellekti ehk terapeudi või treeneri palkamine samuti liiga aeglane ja kallis võrreldes tehisintellekti potentsiaaliga.
Vaja on tegeleda paljude teemadega, nagu tasakaalus toitumise, regulaarse treeningu, une kvaliteedi ja stressi haldamisega. Ning harjumuste juurutamiseks tuleb suured tegevused jagada väikesteks jõukohasteks osadeks, panna päeva kaupa loogilisse järjekorda ja lisada iga tegevuse tegemise eest preemia. Nende ülesannete planeerimise saab anda tehisintellektile.
ChatGPT + mängulisus ja preemiad
Personaalset nõustamist suudab ChatGTP juba praegu pakkuda. Kui lisada sellele harjumuste juurutamine koos mängulisuse ja preemiaga ning võimalus „häkkida“ tervislikku elustiili grupis koos pereliikmete, sõprade või omasugustega, siis on tehisintellektil põhineva teenuse retsept olemas. Vaja on vaid kokka, kes asja valmis küpsetaks ja seda pakuks. Ostjaks võivad olla emad ja isad, kes tahavad pakkuda oma lastele nii tervet ja kvaliteetset lapsepõlve kui ka täiskasvanuiga.
Niisamuti peaksid teenusest olema huvitatud ka riigid – juba ainuüksi Eesti kaotab üle miljardi euro aastas, sest inimesed liiguvad liiga vähe ja söövad liiga palju energiat sisaldavat toitu.
Tehisintellektil põhinev personaalne elustiilimentor võib olla perearstipraksise ennetusvaldkonna meeskonnas, kus hinnatakse uutest harjumustest saadavat kasu, olgu see siis liigsest keharasvast lahtisaamine ja seeläbi vererõhutablettidest vabanemine või midagi muud.
Kirjeldatud idee on vaid üks lahendus paljudest võimalikest. Selge on ka see, et iga ema ja isa saab oma harjumuste juurutamist kohe alustada. Ei ole mõistlik oodata kõikvõimalike nutikate lahenduste väljatöötamist. Liikumisaasta kodulehel on lühikesed ja selged videoõpetused harjumuste juurutamiseks tasuta kättesaadavad, nii et alustada saab kohe.
Olemas on ka kõikvõimalikud nõustajad, terapeudid ja treenerid, keda ei jagu küll kõikidele, kes peaksid oma elustiili muutma hakkama (ülekaalulisi ja väheaktiivseid on Eestis peaaegu pool miljonit), aga ilmselt on abilisi praegu piisavalt, et jaguks nendele, kes saavad sellest artiklist positiivse müksu ja vajavad kõrvale pärisintellekti.
Ikka selleks, et pakkuda oma lastele nii võimalikult toredat ja tervet lapsepõlve kui ka täiskasvanuiga. Ning miks ei võiks inimeste endi eesmärk olla elada mitte lihtsalt pikalt, vaid ka tervelt koos laste, lastelaste ja lastelastelastega.
Kuna senised tegevused pole aidanud, peame olema ambitsioonikad ja mõtlema suurelt. Eestist on pärit ülemaailmsed tegijad rahanduse (Wise), logistika (Bolt) ja side (Skype) valdkonnast, miks ei võiks järgmine ükssarvik olla tervisetehnoloogia valdkonnast?
Paraku on peaaegu 60% täiskasvanutest mitteaktiivsed, seega on mitteaktiivsed tõenäoliselt ka nende lapsed. See aga põhjustab enamasti üleliigse keharasva kuhjumise. Aga kui laps on nelja-aastaselt ülekaaluline, siis on ta seda tõenäoliselt ka 14-aastaselt ja samuti 40-aastaselt. Seega pärandatakse kehva elustiili ja sellega kaasnevaid haigusi põlvest põlve.
Riik kaotab vähese liikumise ja tasakaalust väljas toitumise tõttu igal aastal otseste ja kaudsete kuludena üle miljardi euro. „Arvestades elustiilimuutusest tingitud mõjude avaldumiseks kaks aastat, tasub see investeering ennast viie aastaga,“ kirjutasid perearst Eero Merilind ja käesoleva artikli autor Talis Tobreluts juba poolteist aastat tagasi Uus-Meremaa trenniretsepti programmile viidates.
Infot saab tasuta ja tänu ChatGTP-le veel mugavamalt
Paljud vanemad on lastele eeskujuks ja paljud vanemad jäävadki teisi süüdistama. Loodetavasti on aga rohkem neid vanemaid, kes on valmis vastutuse võtma, kuid kel jääb puudu teadmistest ja järjepidevusest, et oma harjumusi juurutada.
Perearstisüsteem on paraku üle koormatud ning kõikvõimalikke nõustajaid hulganisti juurde koolitada ei tundu mõistlik – eriti hiljutist arengut silmas pidades. Nimelt on maailma üllatanud nutikas juturobot ChatGTP. Ta kirjutab raamatuid ja programmeerib arvutitarkvara, aga ka annab eesti keeles toitumis- ja treeningunõu.
ChatGTP pakub kiirelt ja selgelt ideid, mida teha lapsega nädalavahetusel. Ta teeb soovitusi andes vahet, kas tegemist on nelja-aastase lapse või teismelisega, kes on ülekaaluline ega taha trenni teha. Kui laps elab maapiirkonnas või soovitakse midagi toas teha, tuleb seda vaid robotile öelda ja tehisintellektiga nõustaja arvestab sellega. Niisamuti aitab ta välja selgitada lapse päevase energiavajaduse kilokalorites ja pakub tervislike pannkookide retsepti, mille portsjoni toiteväärtus ei ületaks 400 kalorit.
Täiskasvanutel soovitatakse nädalas 150 minutit pulssi kiirendavat trenni teha. Seda võib koguda ka paarikümne minuti kaupa ja koduse treeningkava saab robotilt tasuta. Veel enam, kui esialgu annab robot kava, milles on näiteks vaja hüppenööri kasutada, aga seda kodus pole, siis tuleb vaid paluda see välja jätta ja robot loob kavast sekunditega uue versiooni.
Kehaliselt aktiivne, aga ikkagi rasvunud?
Eesti suurima liikumisuuringu kohaselt on viiendik lapsi küll aktiivsed, aga ikkagi rasvunud. ChatGTP soovitab sellisel juhul töödeldud toite vältida, väiksemad taldrikud kasutusele võtta, karastusjookide asemel vett juua, rohkelt puu- ja köögivilju süüa, kiirtoitu vältida ja regulaarselt süüa. Oluline on, et laps tarbiks regulaarselt vähem kilokaloreid, kui päeva jooksul kulutab.
Tõenäoliselt ei ole juturoboti soovitused lugejale mingi üllatus, küll aga on hämmastavad niivõrd kiired ja korrektsed eestikeelsed vastused. Kui ei teaks, et tegemist on robotiga, võiks arvata, et kirjutab pereõde, eratreener või toitumisnõustaja. Ning seda reaalajas ja tasuta.
Ainult infost aga ei piisa. Vaja on muuta vanemate käitumist. Selleks muidugi peab vanem tunnistama, et probleem eksisteerib ja ta tahab sellega tegeleda.
Värske uuringu järgi on aktiivsetel vanematel aktiivsed lapsed ja vastupidi. Aga kuna ühe hea harjumuse juurutamine võib võtta lausa üheksa kuud ja tegevust on vaja korrata keskmiselt 66 korda, siis just see teebki tervisliku elustiili „programmeerimise“ keeruliseks.
Tehisintellektil põhinev personaalne elustiilimentor võiks olla e-Eesti tervisetehnoloogia edulugu.
Eesti iduettevõte Pactum on arendanud läbirääkimiste tehisintellekti. Nende teenus on mõeldud 5 miljardi eurose käibega ettevõtetele, kellele lubatakse tegevuse automatiseerimise korral käibe 5% kasvu, mis sellise mastaabiga ettevõtete puhul teeb aastas vähemalt 250 miljonit dollarit.
Loomulikult saaksid Pactumi teenust pakkuda ka inimesed, aga see oleks liiga aeglane ja kallis. Kuna tervislik elustiil koosneb sadadest harjumustest ja iga inimene on ainulaadne, on igale abivajajale personaalse pärisintellekti ehk terapeudi või treeneri palkamine samuti liiga aeglane ja kallis võrreldes tehisintellekti potentsiaaliga.
Vaja on tegeleda paljude teemadega, nagu tasakaalus toitumise, regulaarse treeningu, une kvaliteedi ja stressi haldamisega. Ning harjumuste juurutamiseks tuleb suured tegevused jagada väikesteks jõukohasteks osadeks, panna päeva kaupa loogilisse järjekorda ja lisada iga tegevuse tegemise eest preemia. Nende ülesannete planeerimise saab anda tehisintellektile.
ChatGPT + mängulisus ja preemiad
Personaalset nõustamist suudab ChatGTP juba praegu pakkuda. Kui lisada sellele harjumuste juurutamine koos mängulisuse ja preemiaga ning võimalus „häkkida“ tervislikku elustiili grupis koos pereliikmete, sõprade või omasugustega, siis on tehisintellektil põhineva teenuse retsept olemas. Vaja on vaid kokka, kes asja valmis küpsetaks ja seda pakuks. Ostjaks võivad olla emad ja isad, kes tahavad pakkuda oma lastele nii tervet ja kvaliteetset lapsepõlve kui ka täiskasvanuiga.
Niisamuti peaksid teenusest olema huvitatud ka riigid – juba ainuüksi Eesti kaotab üle miljardi euro aastas, sest inimesed liiguvad liiga vähe ja söövad liiga palju energiat sisaldavat toitu.
Tehisintellektil põhinev personaalne elustiilimentor võib olla perearstipraksise ennetusvaldkonna meeskonnas, kus hinnatakse uutest harjumustest saadavat kasu, olgu see siis liigsest keharasvast lahtisaamine ja seeläbi vererõhutablettidest vabanemine või midagi muud.
Kirjeldatud idee on vaid üks lahendus paljudest võimalikest. Selge on ka see, et iga ema ja isa saab oma harjumuste juurutamist kohe alustada. Ei ole mõistlik oodata kõikvõimalike nutikate lahenduste väljatöötamist. Liikumisaasta kodulehel on lühikesed ja selged videoõpetused harjumuste juurutamiseks tasuta kättesaadavad, nii et alustada saab kohe.
Olemas on ka kõikvõimalikud nõustajad, terapeudid ja treenerid, keda ei jagu küll kõikidele, kes peaksid oma elustiili muutma hakkama (ülekaalulisi ja väheaktiivseid on Eestis peaaegu pool miljonit), aga ilmselt on abilisi praegu piisavalt, et jaguks nendele, kes saavad sellest artiklist positiivse müksu ja vajavad kõrvale pärisintellekti.
Ikka selleks, et pakkuda oma lastele nii võimalikult toredat ja tervet lapsepõlve kui ka täiskasvanuiga. Ning miks ei võiks inimeste endi eesmärk olla elada mitte lihtsalt pikalt, vaid ka tervelt koos laste, lastelaste ja lastelastelastega.
Kuna senised tegevused pole aidanud, peame olema ambitsioonikad ja mõtlema suurelt. Eestist on pärit ülemaailmsed tegijad rahanduse (Wise), logistika (Bolt) ja side (Skype) valdkonnast, miks ei võiks järgmine ükssarvik olla tervisetehnoloogia valdkonnast?